Powered By Blogger

Wednesday, May 25, 2011

ქართული მინანქარი (თიკო ქოქრაშვილი)


G E
mxatvruli minanqrebis xelovneba iTvlis sami aTasi
wlis istorias. ucnobia sad, vin da rodis
ganaxorciela pirvelad gamdnari SuSisa da metalis
SekavSireba. egvipteli xelosnebi (2500 w. Cv.w.a.)
tixruli minanqris teqnikis principebs iyenebdnen,
maSin rodesac oqros firfitebze ornamentiseburad
moxazul amorRmavebul nawilebs avsebdnen Zvirfasi
qvebiTa da feradi SuSiT (e.w. smalta). aseTi teqnika
miRebuliiyorogorcaRmosavleTSi(CineTi), aseve

minanqari
gviandroindel romauli brinjaos nakeTobebze. saqarTveloSi, TrialeTis
yorRanebis (2000-1500 w. Cv.w.a.) gaTxrebisas, napovnia oqros Tasi, romelic
Semkulia tixrebSi Camagrebuli firuzebiTa da sardionebiT. msgavs teqnikasbrinjaoze iyenebdnen kelturi tomebic (me-Vs). is, agreTve,
dafiqsirebuliauZvelesgermanulsaiuveliroZeglebze(IV-VIIs).
dasavleT evropis saiuveliro nakeTobebSi, emalis kultura farTod aris
warmodgenili XII saukunidan. es aris, ZiriTadaT, tixruli da amoRrmavebuli
teqnikiT Sesrulebuli nimuSebi. agreTve gvxdeba dafaruli (roca minanqris
siRrmeSi moCans gravirebuli liTonis zedapiri) da ferweruli (roca liTonis
nakeToba ifareba minanqris foniT, romelzedac minanqriani saRebavebiT ixateba
gamosaxuleba) minanqari. tixruli minanqari mvravalferovania. klasikuri
teqnikis mixedviT liTonis firfitaze (ZiriTadaT spilenZi, oqro, vercxli an
maTi Senadnobi - e.w. eleqtrumi) daitaneba gamosaxulebis konturi, razedac
mierCileba, an webdeba, wvrili liTonis Zafebi, an Txeli tixrebi. miRebuli
ujredebi ivseba emalis fxvniliT (saRebaviT) da gamoiwveba RumelSi. amis Semdeg
zedapirs xexaven da aprialeben, ris Semdeg Semofargluli liTonis mkafio
konturebiT minanqari brwyinavs Zvirfasi qvebis msgavsad. minanqris aseTi teqnika
damaxasiaTebelia bizantiasa da saqarTvelosTvis. Zvel ruseTSi gavrcelda
tixruli minanqris nairsaxeoba – filigrani. am dros ujredebi ar ivseba
bolomde minanqris masiT, ris gamoc minanqari gamowvis mere zedapiridan
daweuliadamisiTxelifenaqmnisgamWvirvalobisefeqts.
yorRanebis (2000-1500 w. Cv.w.a.) gaTxrebisas, napovnia oqros Tasi, romelic
Semkulia tixrebSi Camagrebuli firuzebiTa da sardionebiT. msgavs teqnikas
brinjaoze iyenebdnen kelturi tomebic (me-Vs). is, agreTve, dafiqsirebulia
uZvelesgermanulsaiuveliroZeglebze(IV-VII s).
dasavleT evropis saiuveliro nakeTobebSi, emalis kultura farTod aris
warmodgenili XII saukunidan. es aris, ZiriTadaT, tixruli da amoRrmavebuli
teqnikiT Sesrulebuli nimuSebi. agreTve gvxdeba dafaruli (roca minanqris
siRrmeSi moCans gravirebuli liTonis zedapiri) da ferweruli (roca liTonis
nakeToba ifareba minanqris foniT, romelzedac minanqriani saRebavebiT ixateba
gamosaxuleba) minanqari. tixruli minanqari mvravalferovania. klasikuri
teqnikis mixedviT liTonis firfitaze (ZiriTadaT spilenZi, oqro, vercxli an
maTi Senadnobi - e.w. eleqtrumi) daitaneba gamosaxulebis konturi, razedac
mierCileba, an webdeba, wvrili liTonis Zafebi, an Txeli tixrebi. miRebuli
ujredebi ivseba emalis fxvniliT (saRebaviT) da gamoiwveba RumelSi. amis Semdeg
zedapirs xexaven da aprialeben, ris Semdeg Semofargluli liTonis mkafio
konturebiTminanqari brwyinavsZvirfasiqvebis msgavsad.
minanqris aseTi teqnika damaxasiaTebelia bizantiasa da saqarTvelosTvis. Zvel
ruseTSi gavrcelda tixruli minanqris nairsaxeoba – filigrani. am dros
ujredebi ar ivseba bolomde minanqris masiT, ris gamoc minanqari gamowvis mere
zedapiridan daweulia da misi Txeli fena qmnis gamWvirvalobisefeqts. tixruli
minanqari uZveles qristianul marTmadideblur qveynebSi, bizantiasa da
saqarTveloSi, erTdroulad ganviTarda. unda aRvniSnoT, agreTve, adrindeli
bizantiis kulturis gavlena saqarTveloze, rac harmoniulad gamoixata
minanqris e.w. “bizantiur-qarTul” teqnikazec. aRiarebulia, rom qarTuli
nakeTobani gamoirCeva arsebiTad gamokveTili TvisebebiT. uZveles qarTul
tixrul mananqars axasiaTebs siRrmiseuli gamWvirvaloba da ferebis siuxve.
qarTvel ostatTa interpretaciebi TviT kanonikur, sasuliero TematikaSic ki
Tvisobrivad gansxvavdeba im stilisturi nivelirebisagan, zusti ganmeorebadi
ritmisa Tu geometriuli Tanafardobisagan, romelic bizantiuri xelovnebis
saerTo tendenciisaTvis aris damaxasiaTebeli. aRsaniSnavia, rom samecniero
literaturaSi arsebobs mosazreba (Sveicarieli mecnieri d. turi), rom
saqarTvelo warmoadgens tixruliminanqris xelovnebis keras.yovelSemTxvevaSi,
saqveynod aRiarebulia bizantiuri da qarTuli minanqris mWidro kavSirebi da
amiT yovel uZveles Zegls aqvs gansakuTrebuli mniSvneloba. bizantiuri
minanqris uZveles, ulamazes da uZvirfases Zeglad aRiarebulia veneciis pala
d'oro. pala d'oro (ala d'ro - “oqros sakurTxeveli”) saiuveliro xelovnebis
Sedevria (3,48 x 1,40 m). is amSvenebs veneciis wminda markosis taZris mTavar
sakurTxevels. mas amkobs 83 mominanqrebuli xati, oqrosa da Zvirfasi qvebis
CarCoebiT ornamentirebuli. xatis centrSi ganTavsebulia qristes
gamosaxuleba, xolo danarCen emalis nakeTobebze – bizantiis imperatori, misi meuRle irina, bibliuri da saero siuJetebi. es unikaluri namuSevrebi
Sesrulebulia sxvadasxva dros, magram emalis saukeTeso nimuSebi miekuTvneba
me-XII saukunes.
bizantiur-qarTuli VIII-XV s. tixruli minanqris yvelaze mdidari da
mravalferovani koleqcia (227 nimuSi) daculia saqarTvelos erovnul muzeumis
Salva amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumSi. garda amisa, Zeglebis
garkveuli raodenoba inaxeba quTaissa da svaneTSi. uZvelesi emalebis mxolod
ramdenime egzempliari gafantulia msoflios sxva muzeumSi – ermitaJSi,
berlinis, niu-iorkisadametropolitenmuzeumebsadakerZokoleqciebSi.
Tbilisis muzeumSi Senaxuli masala iyofa or jgufad – bizantiuri da qarTuli,
romelic sakmaod kargad aris Seswavlili da adasturebs
naTesauriskolebisTaviseburebebs.
bizantiuri minanqari warmodgenilia IX-XII s. nimuSebiT, romelTa Soris mxolod
ori (kuloni da samajuri) saero xasiaTisaa. danarCeni – saeklesio nivTebia –
xatebi, jvrebi, calkeuli firfitebi da medalionebi, romlebic Wedur Zeglebzea
moTavsebuli. yvelaze adrindeli nivTi wm. petres medalionia (IX s.), romelic
martvilis RvTismSoblis xats amkobs. aRsaniSnavia,romes aris bizantiisadreuli
xanis minanqruli xelovnebis erTaderTi nimuSi. gviani periodi (X-XII s.) gamoirCeva
ufrodaxvewili teqnikiTa da ferebis TavSekavebuli koloritiT, sadac sWarbobs
mewamuli – yavisferis, zurmuxtisa da lurji tonebis naxevrad gamWvirvale
minanqari.uxvadarisgamoyenebuliTeTri,lurjidawiTeliferebi.

qarTuli minanqari warmodgenilia ufro adrindeli ZeglebiT (VIII-IX s.). swored
maTi SeswavliT dasturdeba mecnierebis varaudi, rom minanqruli xelovnebis
anTropomorfuli Zeglebis pirveli nimuSebi saqarTveloSi gvxdeba. msoflio
saganZuris erT-erT unikalur nimuSs warmoadgens xaxulis karedis xati. am Zegls
minanqris Tavisebur muzeumadac Tvlian, radgan masze ganlagebulia 115 mcire
zomis medalioni. gamorCeuladaa Sesrulebuli RrmTismSoblis gamosaxuleba.
dRes qarTuli Sedevri msoflioSi tixruli minanqris yvelaze didi nimuSia (116 x
95 sm.). xati warmoadgens ramdenime teqnikis sinTezs – oqromWedlurs,
saiuvelirosa da tixruli minanqris. miuxedavad imisa, rom xatis detalebi
sxvadsxva dros aris Sesrulebuli, mis srulyofas ar aCnia saukunivani
intervalebis ekleqtikuri kvali. eqspertebis mosazrebiT, xaxulis karedis
kvadrifoliuri jvarcmis kompozicia (karedis marjvena frTaze), erTerTi
yvelaze adrindeli nimuSia mTeli aRmosavleT-qristianuli samyaros
anTroporful minanqrul xelovnebaSi. Sesrulebis TaviseburebebSi SeiZleba
gamovyoT gamosaxuli saxis uSualoba, meCxeri, grZeli tixrebis ritmi, figuraTa
kanis Rvinisferi toni, martivad damuSavebuli saxeebis eqspresia da ferebis
siuxve, maT Soris, Taviseburi e.w. xorcisferi da gamWvirvale mwvane feri.
Zeglebze xSirad datanilia qarTuli (asomTavruli) an berZnuli warwerebi.
warwerebi ZiriTadaT Sesrulebulia minanqriT, naklebad – oqros tixrebiT.
qarTuli minanqari gamorCeulia. es warwerebi mniSvnelovania imiT, rom zogierTi
asaxavs istoriul pirebs. aseTebia, magaliTad, Semoqmedis kvadrifoliumi
(afxazTa mefe giorgi I, romelic gardaicvala 957 w.), xaxulis xatze ganlagebuli
e.w. kvirikes jvari (kvirike - X saukunis qarTveli mefe da magistri), imperator
mixeil VII dukasa da misi meuRlis mariamis gamosaxuleba (XI s.). gelaTis macxovris
xatze cnobili qarTveli moRvawis svimon Wyondidelis gamosaxuleba (XII s) da sxva.
aseT warwerebs gansakuTrebulebuli Rirebulebebi aqvT, ramdenadac iZlevian
minanqruli Zeglebis zustd aTariRebas sainteresoa xaxulis xatis istoria. xati
saukuneebis manZilze inaxeboda gelaTis monasterSi, saidanac 1859 wels iyo




gatacebuli. 

No comments:

Post a Comment